Tallinn, mida ei sündinud

Suured uhked juugendstiilis hoonetega ääristatud bulvarid ja väljakud, kõrge torniga uus raekoda Tammsaare pargi kohal ja trammitee Lasnamäelt Mustamäele. Selline oleks olnud sajandi eest Soome arhitekti Eliel Saarineni projekti põhjal rajatud Suur-Tallinn.

saarinen1
Eliel Saarineni Suur-Tallinn.

Tallinn hakkas jõudsalt arenema 19. sajandi viimasel veerandil. Rajati Peterburi-Tallinna raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning 20. sajandi alguses lähenes see suure kiirusega 100 000.

Vastavalt tollastele Venemaa seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913. aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud tuntud Soome arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel konsultandiks, nägi ette Tallinna kasvamist lähima paarikümne aastaga 300 000 elanikuga suurlinnaks. Kaugemas tulevikus oleks aga tallinlaste arv ulatunud koguni 650 000.

Eliel Saarineni Suur-Tallinna projekt nägi ette rajada kogu linnas esinduslike väljakute ja tänavate süsteem, mis kulgeks piki väljakujunenud liiklemissuundi. Kiirteena hargnev teedevõrk ulatus Lasnamäelt Mustamäeni, uus “city“ asus vanalinnast lõunast, peavaksal aga targalt praeguse bussijaama taga ja tramm kesklinnas tunnelis.

Vanade madalate puitagulite asemele kerkinuks sarnaselt Pariisi, Riia ja Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist linnamajad. Linn oleks jagatud kümneks omavahel seotud üksuseks. Igal linnajaol olnuks oma peaväljak, haldushoone, kirik, haigla ja turuhoone. Projektis nähti ette ka sadama laiendamine, Tallinna ja Kopli lahte ühendava kanali rajamine ja põhjalikult läbimõeldud transpordiskeem.

Tõenäoliselt oleks Eliel Saarineni pakutud projekt ning elanikkonna kasv ka teostunud, kuid vaid aasta hiljem alanud Esimene ilmasõda ning poliitilise olukorra muutumised jätsid selle paberile. Eesti pealinna elanike arv kasvas Saarineni pakutud 300 000 alles 1962. aastal. Paljud Saarineni Suur-Tallinna ideed võttis aga aluseks Eugen Habermann 1921. aastal koostatud Tallinna generaalplaanis.

saarineni_majaMilline aga oleks ikkagi olnud juugendstiilis Suur-Tallinn? Pildi sellest annab 1912. aastal valminud Saarineni maja draamateatri vastas. Foto Wikipediast

Jaak Juske

Blogitekst ja Suur-Tallinnat kujutav joonistus on taasavaldatud autori loal.
Esmakordselt ilmus tekst Jaak Juske blogis aastal 2013.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s