Eesti usk tulevikku põhineb suurel kultuurihuvil

“Mis ma laulupeole selga panen?” küsib mu laps klassikaaslase emalt. “Aga pane soome rahvariided!” Olen hämmelduses. Soomes olid rahvariided viimati moes 1980ndatel, Eestis aga leiab rahvuslikke motiive isegi disain- ja õhtukleitide juurest.

EST   I   FIN

Curly strings
Curly String noorte laulupeol. Foto Raigo Pajula / Visit Estonia

Möödunud suvel kõndis mu 7-aastane peolistega laste- ja noortelaulupeo suures rongkäigus 6-kilomeetrise tee Laululavale. Ühtekokku oli peol 40 000 lauljat, neid vaatama oli tulnud 20 000 pealtvaatajat. Uhkusega rääkis ta, et teel kohtasid nad president Kersti Kaljulaidi. Kui Laululava mõne tunni pärast äärest ääreni rahvat täis sai, võis oli “Mu isamaa” laulu ajal valitsenud meeleolu pea käega katsuda.

Noorte tantsu- ja laulupidusid korraldatakse Tallinnas iga viie aasta tagant ja need ei ole sugugi väiksemad kui suurte laulupidu: publiku seas on riigijuhid ja lauljate ees seisavad kuulsaimad koorijuhid.

Kultuur on eestlaste tulevikuusu lahutamatu osa

Õhtuti on Eesti teatri- ja kontserdisaalid vaatajaist tulvil vaatamata Soomega võrreldes ja eriti keskmise palgatasemega arvestades on piletihinnad tunduvalt kõrgemad. Ida-Virumaale ehitati 10 aasta eest suurejooneline Jõhvi Kontserdimaja, kuhu inimesed tulevad üle maa. Tartus avati eelmisel aastal Baltikumi suurim rahvuslik muuseum, mille ülalpidamise kulud on põhjustanud üksjagu meelehärmi. Kultuur on tuleviku-usu lahutamatu osa – kuidas on see võimalik?

Eestis on kunst osa iseseisvumise loost. Eestlaste jaoks on Eesti 100-aastane, kuigi selles perioodis sisaldub 50 aastat elu nõukogude võimu all. Kultuuri abil hoidsid inimesed oma enesetunnet, eneseaustust ja rahvuslikku kuuluvust tallel ja tugevana läbi kogu okupatsiooniaja.

Kuigi 24.2.1918 on eestlaste jaoks see peamine iseseisvuspäev, kuuluvad ka taasiseseisvumise juurde tugevad mälestused ja tunded. Kui Eesti Euroopa Liidu eesistumine Kultuurikatlas suurejoonelisest avati, meenutas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk liigutunult, kuidas Eesti sai iseseisvaks ilma vägivallata. On erakordne, kuidas Baltimaad end vabaks laulsid, ja ühe vahendina kasutati isegi Soome rokkmuusikat. Taasiseseisvumispäeval 20. augustil kutsubki Eesti president roosiaeda vastuvõtule eelkõige kultuuri- ning kunstielu esindajaid.

Eesti innovaator tõmbab selga rahvariided

38003572925_9698b2ba73_k
Foto Aivar Pihelgas / Visit Estonia

Kui Soome Instituut avas populaarse näituse “100 Soome asja” kevadel Helsingi Disainimuuseumis ning suvel Tallinnas Eesti Ajaloomuuseumis, käsitleti Eesti meedias teemat kaks korda. Üks eestlasest naine ütles, et käis näitust Helsingis vaatamas kolmel korral. Paljud mu eakaaslased on kuulanud samu muusikapalasid, loevad eesti keelde tõlgitud soome kirjandust ja riietavad oma lapsed Reima rõivastesse ning panevad jalga Kuoma saapad.

Aalto vaas ja Soome disain kõnetavad ka neid. Näitusega “100 Soome asja” saab veebi vahendusel tutvuda aadressil www.100objects.fi.

Kultuuriteadlikkus ja uhkus oma kultuuri üle  on asjad, mida me eestlaste kohta tavaliselt ei tea. Siin on tuleviku õppeaineteks lisaks võõrkeeltele ja programmeerimisele ka rahvatants ja koorilaul. Eesti iseseisvuse 100-aastane sünnipäev järgneb Soome juubelile vähem kui kolm kuud hiljem. Kui Soomes pannakse presidendi iseseisvuspäeva vastuvõtule selga ülipidulikud peorõivad, siis Eesti novaator võib kanda hoopiski rahvariideid.

Anu Laitila
Soome Instituudi juhataja
Blogitekst ilmus esimesena blogis 100 puheenvuoroa taiteesta

One thought on “Eesti usk tulevikku põhineb suurel kultuurihuvil

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s