Eesti usk tulevikku põhineb suurel kultuurihuvil

“Mis ma laulupeole selga panen?” küsib mu laps klassikaaslase emalt. “Aga pane soome rahvariided!” Olen hämmelduses. Soomes olid rahvariided viimati moes 1980ndatel, Eestis aga leiab rahvuslikke motiive isegi disain- ja õhtukleitide juurest.

EST   I   FIN

Curly strings
Curly String noorte laulupeol. Foto Raigo Pajula / Visit Estonia

Continue reading “Eesti usk tulevikku põhineb suurel kultuurihuvil”

Mis-see-on-mis-see-on-mis-see-on?

Mis tunne oli esimest korda Nõukogude Eestis elusaid soome muusikuid näha, meenutab muusikaajakirjanik ja Raadio 2 muusikajuht Erik Morna.

EST   I   FIN

Sielun veljet. Pilt siit

Aastal 1986 leidsin ajalehe äärelt tikutopsist väiksema kuulutuse, kus oli kirjas, et Tallinna Linnahalli Jäähallis esineb varsti ansambel Sielun Veljet. Sama hästi oleks seal võinud olla teade, et eile tulid UFOd ja tegid Eesti vabaks ja sel puhul tuleb sinu köögikraanist õlut! Continue reading “Mis-see-on-mis-see-on-mis-see-on?”

Soome rock lõhnas nagu vabadus

Millised on olnud Eesti ja Soome muusikasuhted, meenutab muusik ja ajakirjanik Harri Rinne.
EST   I   FIN

music-1285165_1920.jpg

Kõige rohkem toob Soomele autoriõigustulusid Sibelius. Eesti Arvo Pärt on samal ajal enimesitatud elusolev helilooja. Klassikaline muusika ongi alati rahvusvaheline. Niinimetatud kerge muusika osas on asjad teisiti.

Kui eakamatelt (50+) venelastelt küsitaks, kes on parim eesti laulja või muusik, oleks vastus tõenäoliselt Anne Veski. Kui sama küsitaks vanema generatsiooni soomlastelt, võiks see olla Georg Ots. Noorematelt jääks mõlemal juhul vastus ilmselt saamata. Continue reading “Soome rock lõhnas nagu vabadus”

Tallinn, mida ei sündinud

Suured uhked juugendstiilis hoonetega ääristatud bulvarid ja väljakud, kõrge torniga uus raekoda Tammsaare pargi kohal ja trammitee Lasnamäelt Mustamäele. Selline oleks olnud sajandi eest Soome arhitekti Eliel Saarineni projekti põhjal rajatud Suur-Tallinn.

saarinen1
Eliel Saarineni Suur-Tallinn.

Tallinn hakkas jõudsalt arenema 19. sajandi viimasel veerandil. Rajati Peterburi-Tallinna raudteeliin, tööd alustasid Dvigateli, Krulli ja Volta suurtehas. Linnaelanike arv kasvas jõudsalt ning 20. sajandi alguses lähenes see suure kiirusega 100 000.

Vastavalt tollastele Venemaa seadustele pidi nii suurel linnal olema üldplaan. 1913. aastal kuulutaski Tallinna linnavalitsus välja Suur-Tallinna üldplaneeringu arhitektuurivõistluse. Võistluse üks osa oli linna kasvuperspektiivi määramine. Võitjaks kuulutatud tuntud Soome arhitekt Eliel Saarinen, kes oli võistlustingimuste väljatöötamisel konsultandiks, nägi ette Tallinna kasvamist lähima paarikümne aastaga 300 000 elanikuga suurlinnaks. Kaugemas tulevikus oleks aga tallinlaste arv ulatunud koguni 650 000.

Eliel Saarineni Suur-Tallinna projekt nägi ette rajada kogu linnas esinduslike väljakute ja tänavate süsteem, mis kulgeks piki väljakujunenud liiklemissuundi. Kiirteena hargnev teedevõrk ulatus Lasnamäelt Mustamäeni, uus “city“ asus vanalinnast lõunast, peavaksal aga targalt praeguse bussijaama taga ja tramm kesklinnas tunnelis.

Vanade madalate puitagulite asemele kerkinuks sarnaselt Pariisi, Riia ja Helsingiga kuni kuuekorruselised avarate sisehoovidega kivist linnamajad. Linn oleks jagatud kümneks omavahel seotud üksuseks. Igal linnajaol olnuks oma peaväljak, haldushoone, kirik, haigla ja turuhoone. Projektis nähti ette ka sadama laiendamine, Tallinna ja Kopli lahte ühendava kanali rajamine ja põhjalikult läbimõeldud transpordiskeem.

Tõenäoliselt oleks Eliel Saarineni pakutud projekt ning elanikkonna kasv ka teostunud, kuid vaid aasta hiljem alanud Esimene ilmasõda ning poliitilise olukorra muutumised jätsid selle paberile. Eesti pealinna elanike arv kasvas Saarineni pakutud 300 000 alles 1962. aastal. Paljud Saarineni Suur-Tallinna ideed võttis aga aluseks Eugen Habermann 1921. aastal koostatud Tallinna generaalplaanis.

saarineni_majaMilline aga oleks ikkagi olnud juugendstiilis Suur-Tallinn? Pildi sellest annab 1912. aastal valminud Saarineni maja draamateatri vastas. Foto Wikipediast

Jaak Juske

Blogitekst ja Suur-Tallinnat kujutav joonistus on taasavaldatud autori loal.
Esmakordselt ilmus tekst Jaak Juske blogis aastal 2013.

Soome Instituut 25. Nii see algas…

Ühel hommikul ootas ukse taga varajane külastaja – neiu, kes soovis Soome Instituuti sisse astuda. Ei, mitte lihtsalt uksest sisse, vaid instituuti kui kõrgemasse õppeasutusse – nii nagu astuti teistesse tolleaegsetesse kõrgkoolidesse, mis olidki nime järgi instituudid, meenutab tänavu 25. aastaseks saanud Soome Instituudi algusaegu Maimu Berg.

Tänavu tähistas Soome Instituut oma 25. sünnipäeva. Foto JP Hion
Tänavu tähistas Soome Instituut oma 25. sünnipäeva. Foto JP Hion

Soome Instituut Eestis ei olnud ega ole kõrgkool, nii et oma tegeliku missiooni selgitamiseks ja tõestamiseks tuli instituudi tegutsemise algusaastail veel palju teha: raamatuesitlused, eesti, soome ja Peterburi kirjanike kohtumised, muusikute etteasted, kunstinäitused, esimeste traditsioonide loomised: Naiste November, Koduklubi, Soome ja Eesti disainitudengite ühised moešoud… Continue reading “Soome Instituut 25. Nii see algas…”

Vahelduseks võrgus ehk soome keele e-õpe Eestis

Millest on tehtud soome keele võrgukursus? Saunast, suvemajakestest ja Teemu Selännest. Hakkajatest õpilastest ja ebakindlust taluvast õpetajast. Õppimissoovist, kursuseplaanist ja tehnilistest oskustest. Sellest kõigest on korda läinud võrgukursus tehtud.     EST   I   FIN

Võrguõpetaja Juhani koos oma e-klassiga Soome-reisil. Foto Jari Sjölund
Võrguõpetaja Juhani koos oma e-klassiga Soome-reisil. Foto Jari Sjölund

Idee sündis 2015. aasta lõpus, kui vestlesin haridusministeeriumi esindajatega. Tuli välja, et Eestis ei õpetata kooliained kaugõppe teel ja võrgus õppimise võimalust pakuvad üksnes ülikoolid. Continue reading “Vahelduseks võrgus ehk soome keele e-õpe Eestis”